Rahvastiku muutused 16.-18. sajandil võimalused ja ohud eestlaste järkusuutlikuses.

Rahvastiku muutused 16.-18. sajandil võimalused ja ohud eestlaste järkusuutlikuses.

Lühikokkuvõte

Arutlus. Tulemusele ''väga hea''

Rahvastiku muutused varauusajal 16-18 sajandil olid väga suured. Rahavastiku muutumise peamised põhjused olid Liivi sõda, näljahäda ja suur katk. Sellesse surid väga paljud inimesed ja eesti rahavastik oli väljasuremis ohus. Kui suured olid mõjutused ja kuidas eesti rahvaarv taastus, räägin arutluses pikemalt.
1550. aastal enne Liivi sõda elas Eestis umbes 250 000 - 300 000 inimestm kui pärast Liivi sõda umbes 120 000 - 140 000 inimest. Ohvreid oli Liivi sõjas palju. 17. sajandi algul oli suurem osa taludest maha jäetud või tühjad. Kõige rohkem oli kannatada saanud linnade ümbrus, näiteks Harjumaa, Järvamaa ja Kesk-Eesti mis oli Poola-Rootsi valduste teele ette jäänud. Saared ja Kagu-Eesti oli sõjas vähem kannatada saanud. Kuid pärast sõja lõppu oli Poola ja Rootsi huvitatud tühjaks jäänud ala kiiresti uusasukatega täitmisest. Poola valduses olev Eesti alale kavandati suur osa poolakatest ümberasustamist Varssavi ümbrusest. Ning Tartus anti tühjad majad tasuta uutele omanikele. Uus tagasilöök saadi 1601-1603. aastal mille põhjuseks oli näljahäda.

Märksõnad

rahavastiku muutused, eestlased

Lae alla
Väärtus
50
Allalaadimisi
0
Kommentaare
0
Õppeaine
Autor
Kooliaste
Gümnaasium
Üles laetud
20.11.2011
Faili laiend
rtf
Faili suurus
4.3 kB
Kasutajanimi/e-posti aadress:
Parool:
või Unustasid Parooli?
Laadimine... Laadimine...
Laadimine... Laadimine...
TÄHELEPANU! DiscoGenius läheb alates 10.05.17 määramata ajaks puhkusele ja veebikeskkonnale on võimalik ligi pääseda kuni 10.05.17. Rohkem infot siit!
Tagasiside
Teade*:
E-posti aadress*:
Nimi: