Eesti ajaloo lühikonspekt

Eesti ajaloo lühikonspekt

Lühikokkuvõte

Kokku 66 lehekülge

EESTIMAA AJALOO ALGUS

Mõiste ‘historia’ pärineb kreeka keelest ja tähendab ‘teadmine, jutustus, uurimine’ ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks.

Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk-Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida.

Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis kuplid ja Kesk-Eestis voored. Jääst vabanemise tõttu kerkib maapind Eestis veel tänagi 1-2 mm aastas.

Ajaloolased jagavad inimeste ajaloo kahte ossa. Kirja tekkimisele eelnevat aega nimetatakse muinasajaks. Selle perioodi kohta annavad andmeid arheoloogilised mälestised ehk muistised (nt ehitiste jäänused, hauad, relvad, mündid, tööriistad). Kui tekib kiri ja hakatakse kirjutama kõige erinevamaid dokumente, kirju, käske ja kroonikaid jne, algab ajalooline aeg.

Teadust, mis muinasaega uurib, nim arheoloogiaks. Teda aitavad mitmed teised teadused, näiteks
• Loodusteadused aitavad määrata esemete vanust
• Antropoloogia mõõdab inimeste jäänuseid ja oskab selle põhjal öelda, milline nägi inimene välja ja millesse ta haigestus.
• Numismaatika uurib vanu münte ja aitab välja selgitada nt kaupade liikumist eri rahvaste vahel
• Etnograafia uurib vanu kombeid, tööriistu, rõivaid.

MUINASAJA PERIODISEERIMINE

Muinasaeg on Eesti (ja teiste rahvaste) ajaloos kõige pikem aeg. Siin maal algas ta umbes 9000 a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr ehk muinasaeg kestis umbes 10 000 aastat. Seetõttu on tark teda omakorda alaperioodideks jagada. Tavaliselt võetakse periodiseerimise aluseks materjal, millest on valmistatud peamised tööriistad. Selle põhjal jagatakse muinasaeg kivi-, pronksi- ja rauaajaks.

• Paleoliitikum e vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes jääaja lõpuga. Andmed inimasustuse kohta Eestis puuduvad.
• Mesoliitikum e keskmine kiviaeg algas Eestis umbes 9000 a e.Kr ja kestis kuni 3000 e.Kr.
• Neoliitikum e noorem kiviaeg - 3000 e.Kr - 1500 e.Kr. Jätkuvalt valmistati tööriistu kivist, kuid need olid paremini viimistletud. Õpiti valmistama savinõusid.

• Pronksiaeg 1500 e.Kr - 500 e.Kr. Ilmuvad esimesed pronksesemed. Kuna pronksi ei ole võim

Märksõnad

ajalugu, eesti, eestimaa ajaloo algus,

Lae alla
Väärtus
50
Allalaadimisi
1
Kommentaare
0
Õppeaine
Kooliaste
Gümnaasium
Kooli nimi
Saaremaa Ühisgümnaasium
Üles laetud
28.11.2011
Faili laiend
doc
Faili suurus
1.4 MB
Kasutajanimi/e-posti aadress:
Parool:
või Unustasid Parooli?
Laadimine... Laadimine...
Laadimine... Laadimine...
TÄHELEPANU! DiscoGenius läheb alates 10.05.17 määramata ajaks puhkusele ja veebikeskkonnale on võimalik ligi pääseda kuni 10.05.17. Rohkem infot siit!
Tagasiside
Teade*:
E-posti aadress*:
Nimi: