Aristoteles

Aristoteles

Lühikokkuvõte

Aristoteles
Loogika, kui väitluse struktuuri uuriva omaette teaduse rajas Platoni õpilane Aristoteles (384-322 e.m.a.). Sofistlike vastuväidete lõpus kinnitab Aristoteles oma teerajaja rolli ise: „Deduktsiooni alal ei olnud varasemast olemas üldse mite midagi.“
Aristotelese loogikaalased kirjutised koosnevad kuuest teosest koondnimetusega Organon (Tööriist). Aristotelese jaoks ei olnud loogika mitte üks teoreetilistest teadustest (need olid füüsika, matemaatika ja metafüüsika), vaid tööriist kõigi teaduste jaoks.
Aristotelese väljatöötatud spetsiifilist loogikasüsteemi nimetatakse sageli mõisteloogikas ehk terminite loogikaks. Vaatleme väiteskeemi „Kui iga β on α ja iga γ on β, siis iga γ on α“. α, β ja γ on siin muutujad, s.t. formaalsed kohatäitjad. Iga väide, mis nimetatud struktuuri sobib, on korrektne süllogism. Muutujate asemele saab paigutada konkreetseid mõisteid või nimesid. Asendades α sõnaga „asi“, β sõnaga „loom“ ja γ sõnaga „koer“, saame: „Kui iga loom on asi ja iga koer on loom, siis iga koer on asi“.

Märksõnad

loogika, aristoteles

Lae alla
Väärtus
50
Allalaadimisi
1
Kommentaare
0
Õppeaine
Autor
Kooliaste
Gümnaasium
Üles laetud
06.01.2012
Faili laiend
pdf
Faili suurus
18 kB
Kasutajanimi/e-posti aadress:
Parool:
või Unustasid Parooli?
Laadimine... Laadimine...
Laadimine... Laadimine...
TÄHELEPANU! DiscoGenius läheb alates 10.05.17 määramata ajaks puhkusele ja veebikeskkonnale on võimalik ligi pääseda kuni 10.05.17. Rohkem infot siit!
Tagasiside
Teade*:
E-posti aadress*:
Nimi: