Ülemiste joodab tallinlasi

Ülemiste joodab tallinlasi

Lühikokkuvõte

14.sajandi keskpaigani sai Tallinn joogivett salvkaevudest. Kuna linn oli selleks
ajaks kasvanud Baltimaade üheks suurimaks, ei suutnud lahtised salvkaevud rahuldada
linnaelanike veevajadust. Appi tuli Ülemiste järv.

Taani kuningas Waldemar IV andis 29. septembril 1345 Tallinna Raele loa juhtida linna
vett Ülemiste järvest. Järvest väljavoolava Härjapea jõe lähtest rajati linna 4 km pikkune
kanal, mis kulges Veerenni (sic!) tänavani ning seejärel Harju väravani, kus moodustas
1,5 km pikkuse linnamüüri­äärse vallikraavi kuni mereni Kalasadamas. Kanal ehitati
algselt lahtisena, hiljem kaeti. Rajatud kanalist toideti linna salvkaevusid ja sajandite
jooksul rajatud veetorustikku. Kanal suleti 1883. aastal, kui linna veevarustussüsteem oli
ühendatud Ülemiste järvega torustiku abil.
Järve vesi jõudis linlasteni ehedal looduslikul kujul, aeg­ajalt koos järvemuda ja vees
olevate pisemate eluslisanditega. Linnarahva survel hakkas linnavalitsus otsima
võimalusi veepuhastusjaama ehitamiseks. Ja 15. juulil 1924 sõlmiti sellekohane leping
inglise firmaga W. Paterson Engineering Co Ltd. Pidulik nurgakivipanek toimus 10.
septembril 1925. Lepingu järgi pidi veepuhastusjaam käiku minema 1. juulil 1927, kuid
ehitusvigade parandamine võttis lisaaega peaaegu viis kuud. Jaam läks maksma 88
750 naelsterlingit.
29. novembril 1927 hakkas Ülemiste veepuhastusjaamast linna torustikku voolama
puhastatud järvevesi. Selleks, et ka kraanidest tuleks puhastatud vett, tuli täiendavalt
puhastada veetorustik vetikatest ja muudest setetest ning osaliselt isegi välja vahetada,
kõik see koos õige tehnoloogilise re_iimi seadmisega võttis aega ligi kaks aastat.

Tehnoloogia
Kuna järve vesi oma omaduste tõttu ei vajanud puhastamiseks keerulist tehnoloogiat,
siis projekteeriti klassikaline puhastusseadmete rida: kõigepealt kanal, mis järvest vett
tõi, seejärel pumbamaja, neli vertikaalset settebasseini, kaheksa liivafiltrit ja lõpuks kaks
puhta vee reservuaari. Jaama kõrgem asukoht linna suhtes tähendas seda, et vesi
jõudis linna isevoolselt. Jaamas olid ruumid laborile, personalile, töökodadele ja
veepuhastuskemikaalidele. Veepuhastusjaama tootmisvõimsus oli 24 000 m3/ööpäevas.
Veepuhastusprotsess koosnes vee eelkloorimisest, vees oleva hõljumi sademesse
viimisest ehk koaguleerimisest, selle setitamisest, vee filtreerimisest ja järelkloorimisest.
Kemikaalidest kasutati alumiiniumsulfaati koagulandina, kloori vees olevate
haigustekitajate hävitamiseks ning kriiti ja lupja vee happelise keskkonna
reguleerimiseks.

Vee tarbimine
Linnaelanik kasutas puhastatud järvevett mõnuga. Vee tarbimine ühe elaniku kohta
tõusis umbes 200 liitrini ööpäevas ja veepuhastusjaam jõudis kiiresti peaaegu
maksimaalse tootmisvõimsuseni. Samas ei läinud kogu vesi mõistlikuks kasutamiseks:
veevõrk oli halvas tehnilises korras, veekraanid jooksid pidevalt, puudusid veemõõtjad.
Kuna veepuhastusjaama tootmisvõimsus oli paika pand

Märksõnad

Ülemiste veepuhastusjaam, tehnoloogia, vee tarbimine, veepuhastusjaam sõja keerises, pärast sõja lõppu…, jaama laiendus, uuenenud tehnoloogia.

Lae alla
Väärtus
100
Allalaadimisi
0
Kommentaare
0
Õppeaine
Kooliaste
Põhikool
Kooli nimi
Tallinna Lilleküla Gümnaasium
Üles laetud
13.12.2012
Faili laiend
docx
Faili suurus
16 kB
Kasutajanimi/e-posti aadress:
Parool:
või Unustasid Parooli?
Laadimine... Laadimine...
Laadimine... Laadimine...
TÄHELEPANU! DiscoGenius läheb alates 10.05.17 määramata ajaks puhkusele ja veebikeskkonnale on võimalik ligi pääseda kuni 10.05.17. Rohkem infot siit!
Tagasiside
Teade*:
E-posti aadress*:
Nimi: