Egiptuse kunst

Egiptuse kunst

Lühikokkuvõte

Egiptuse kunst
Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont:
1) Kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine.
2) Kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna.
Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust.
Elamus- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga – arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olem koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid.
Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi:

Mastaba - > astmikpüramiid - > püramiidid
Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal.
• Cheopsi püramiid (146 m kõrge, külg 230m, 2 300 000 kiviplokki. Ehitatud u. 2650e.Kr. Sees 3 hauakambrit (teistel 1)
• Chephreni püramiid (142 m kõrge )
• Mykerinose püramiid (66 m kõrge) kõige hoolikamalt ehitatud.
Suur sensatsioon oli 1922. Aastal Tutanchamoni hauakambri avastamine, sest see oli peaaegu puutumatu hauaröövlitest. Saadi palju väärtuslikke leide (mask, troon).Püramiidide ja ülikute mastabade juures olid sfinksid- inimese pea ja lõvi kehaga kujud, näol kivistunud ilme.
Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range.Polnud aknaid ega sambaid väljaspool.
Väravaehitust nimetati PÜLOON
Sambad olid rikkalikult kujutatud, jäljendasid taimevorme. Kapiteeliks oliad avatud või suletud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid.
Laialt levinud kunstiliigiks Egiptuses oli skulptuur. Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi pöörduda.
Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega.
Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna.
Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. Reljeefid värviti sageli värviliseks. Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis.

Egiptuse poos- nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates.
Skultuurid võib jagada kaheks:
Vaara

Märksõnad

egiptuse kunst

Lae alla
Väärtus
20
Allalaadimisi
0
Kommentaare
0
Õppeaine
Autor
Kooliaste
Gümnaasium
Üles laetud
06.06.2013
Faili laiend
docx
Faili suurus
343.5 kB
Kasutajanimi/e-posti aadress:
Parool:
või Unustasid Parooli?
Laadimine... Laadimine...
Laadimine... Laadimine...
TÄHELEPANU! DiscoGenius läheb alates 10.05.17 määramata ajaks puhkusele ja veebikeskkonnale on võimalik ligi pääseda kuni 10.05.17. Rohkem infot siit!
Tagasiside
Teade*:
E-posti aadress*:
Nimi: