Mesopotaamia kunst

Mesopotaamia kunst

Lühikokkuvõte

Mesopotaamia kunst
Vanimad kõrgkultuurid. Mesopotaamia (4000-539 e.Kr.)
Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. ( Tigris ja Eufrat)
Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja.
(Sumerid olid vanaaja rahvas. Sumerid on pärandanud maailmale rea leiutisi, millest kuulsaimad on ratas ja vanker.)
Sumerite kiilkiri
Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Igapäevaseks kasutamiseks olevad tahvlid olid väikesed kuni 10 cm pikkused ja väga väikeste märkidega. Suuremetele kaunistatud savitahvlitele kirjutati seadusi ja pandi kirja tähtsamaid sündmusi.
Väiksemaid ja lihtsamaid tahvleid hoiti koos lihtsas savist anumas. Kaunistatud tahvlite anumad suleti pitseritega. Nõu peale tehti märge selle sisu kohta.
III aastatuhandel e.m.a. vallutasid Mesopotaamia akadid, kelle kuningas Sargon allutas sumerite linnriigid oma võimu alla.
18 saj.e.m.a. , suure valitseja Hammurapi ajal , sai tähtsaimaks kultuurikeskuseksBabüloni linn. Toimusid erinevad sõjad jne...
Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari.
Sai tavaks, et iga valitseja lasi endale palee ehitada. Need olid tohutud mitmesajast siseõue poole koondunud ruumist koosnevad ehitised, väljastpoolt akendeta ja piiratud sakiliste müüridega. Paleede seinad olid kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu .Valitsejad olid kujutatud suurematena ja külgvaates. Osavalt edasiantud deitailidest hoolimata tunduvad inimesed nendel reljeefidel kohmakad. Hoopis elavamalt on kujutatud loomi jahistseenides.
(Kuningas Assurbanipal lõvijahil.)
Sumerid ehitasid suuri astmiktempleid e. tsikuraate, mille ülemisel tasandil asus tempel jumala kujuga. Tsikuraadi tippu viisid trepid.
Pildil nähtav Etemenanki tsikuraat oli Babüloonia peajumal Mardukile pühendatud seitsmekorruseline pühamu.
Seda templit nim. ka "Paabeli torniks"
Babüloni rippaiad
Ištari värava ligiduses asusid ka kuulsad Babüloni rippaiad. Arvatakse, et aedade pindala võis olla 1200 ruutmeerit. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille võimsad kivi-platvormd olid kaetud paksu mullakihiga. Nii sai seal kasvatada isegi suuri puid.
Tollase kuninga Nebukadnedsari ehitatud Babüloni linnamüür koos rippaedadega kuulub vanaaja Seitme maailmaime hulka.

Kuna looduslikku ehitusmaterjali- kivi ega
puud- ei olnud, tuli ehitada savitellistest.
Tellised kuivatati päikese käes, mistõttu
polnud nad ilmastikule vastupidavad ja hooned
ei ole seetõttu tänapäevani säilinud.
Arheoloogid on leidnud hulgaliselt pitsatsilindreid.
Pitsatsilindrit kandis sumer kaelas. Selle jäljend saviplaadil asendas allkirja.
Mesopotaamlased tegelesid ka skulptuuriga. Loodi

Märksõnad

mesopotaamia kunst

Lae alla
Väärtus
20
Allalaadimisi
0
Kommentaare
0
Õppeaine
Autor
Kooliaste
Gümnaasium
Üles laetud
06.06.2013
Faili laiend
docx
Faili suurus
144.9 kB
Kasutajanimi/e-posti aadress:
Parool:
või Unustasid Parooli?
Laadimine... Laadimine...
Laadimine... Laadimine...
TÄHELEPANU! DiscoGenius läheb alates 10.05.17 määramata ajaks puhkusele ja veebikeskkonnale on võimalik ligi pääseda kuni 10.05.17. Rohkem infot siit!
Tagasiside
Teade*:
E-posti aadress*:
Nimi: