Ürgaja kunst

Ürgaja kunst

Lühikokkuvõte

Ürgaja kunst
Kunsti loomine on midagi sellist, millest ei ole otsest kasu nagu näiteks tuletegemisest, mis annab sooja või söömisest, mis teeb kõhu täis. Ometi on inimesed kunstiga tegelenud juba ürgajast alates kui põhimure oli enda elushoidmine.
Teadlased on loonud erinevaid teooriaid selle kohta, mis sundis inimest kunstiloomingule. Arvatakse näiteks, et kunsti kaudu sai inimene luua endale väljamõeldud parema maailma või et tal lihtsalt on olnud vajadus loomisrõõmu järele.
Osad teadlased arvavad, et kunsti tekkimise peamine põhjus oli tolleaegne usund, maagia.
On üsna tõenäoline, et inimesed lootsid rituaalsete tantsude, loitsude, kehamaalingute ja maskide abiga "nõiduda" endale jahiõnne.
Lascaux`koopamaalid Prantsusmaal ja Altamira koopamaalid Hispaanias
• Nii Lascaux` ja Altamira koopamaalid on pärit ürgaja vanimast perioodist ehk paleoliitikumist, jääaja lõpuaegadest,
u. 15 000-10 000 aastat tagasi.
Seda aega nim. ka kiviajaks kuna peamine tööriistamaterjal oli kivi.

Lisaks maalingutele valmistati tol ajal ka kivist ja luust loomakujukesi. Inimest kujutati harva. Üks kuulsamaid on kivist naisekuju, mis leiti Austriast Willendorfist. See on valmistatud u. 30 000- 25 000 e.m.a.

Paleoliitikumile järgnes keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 12 000-5000 e.m.a.)
ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (u.7000- 3000 e.m.a.)
Neoliitikumi perioodil muutus täiesti inimeste elukorraldus. Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest. Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades.

Muutus ka neoliitikumiaegne kunst. Lihtsamast loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks.
Neoliitikumis hakkas levima ornamentika. - Ürgajal kaeti ornamendiga tarbe- ja kultusesemeid. Eesmärgiks ei olnud ilmselt lihtsalt kaunistamine vaid maagiliste märkide abil omistada esemetele või nende kasutajatele teatud omadusi või nende omanikku kaitsta.

Aega u. 3000- 500 e.m.a. nimetatakse pronksiajaks kui tasapisi õpiti pronksi valama ja sellest tarbeesemeid valmistama. Arenes kaubitsemine.
Tollest ajast on pärit ka (kr.k. mega+lithos = "suur kivi")
Kuulsaim nendest asub Stonehenge`is Inglismaal.
(ornament)
(stonehenge)
Tohutusuured püstised kivirahnud on paigutatud ringikujuliselt ja neile on paarikaupa kolmas kiviplokk peale tõstetud. Sellist "kivilaua" moodi ehitist nim. dolmeniks. Dolmenid ( paremal) olid kivikalmed kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt.
Lihtsalt püstipidi maasse paigutatud kivirahnu nim. menhiriks.
Menhirid ja dolmenid koos moodustavad kromlehhi.
Kromlehhid ja menhirid olid kultusliku tähendusega. (dolmen)




(menhir)
Ürgaja vii

Märksõnad

ürgaja kunst

Lae alla
Väärtus
20
Allalaadimisi
0
Kommentaare
0
Õppeaine
Autor
Kooliaste
Gümnaasium
Üles laetud
06.06.2013
Faili laiend
docx
Faili suurus
219 kB
Kasutajanimi/e-posti aadress:
Parool:
või Unustasid Parooli?
Laadimine... Laadimine...
Laadimine... Laadimine...
TÄHELEPANU! DiscoGenius läheb alates 10.05.17 määramata ajaks puhkusele ja veebikeskkonnale on võimalik ligi pääseda kuni 10.05.17. Rohkem infot siit!
Tagasiside
Teade*:
E-posti aadress*:
Nimi: